Kelen McBreen | Infowars
Konservatiivne filmirežissöör ja aktivist Ami Horowitz avaldas teisipäeval uue video, kus ta küsis tänaval Ameerika kodanikelt, kas nad toetaksid Covidi stiilis lukustusi, et CO2 taset vähendada.
Peaaegu kõik küsitletud inimesed nõustusid, et kliimamuutus on üks peamisi probleeme, millega inimkond tänapäeval silmitsi seisab, ja olid sellise kliimakontrolli ideega nõus.
Üks naine arvas, et Covidi lukustuse ajal oli mitmeid inimesi, kes “nägid kodus olemises palju positiivset” ja üks mees väitis, et Covidi lukustamine oli keskkonnale kasulik.
Kõik videos osalenud inimesed toetasid kliimalukustusi ja üks naine ütles, et ta oleks sellega täiesti nõus, “kui lukustamine on see, mida on vaja, et saavutada kasvõi väike märkimisväärne muutus”.
Pärast seda, kui kõik intervjueeritavad olid nõustunud, et neile sobiks kolmekuuline lukustus, küsis Horowitz neilt: “Kuidas oleks aga kuue kuuga?” ja “Kas peaksime tegema aastase lukustuse?”.
Globalistliku propaganda ohvrid ütlesid kiiresti: “Jah,” iga kord, kui Horowitz suurendas hüpoteetilise kliimasulgemise pikkust.
Paljud inimesed väitsid, et nad elaksid kliimalukustuses nii kaua, kui valitsus ütleb, et seda emakese Maa päästmiseks vaja on.
“Ma teeksin seda nii kaua, kui vaja,” ütles üks mees, kes irooniliselt kandis t-särki, millel oli kirjas “Trust Nobody”(“Ära usalda kedagi”).
“Kui sa hoolid tulevikust, siis püsi kodus,” ütles ta kaamerasse.
Üks naine ütles Horowitzile: “Kuulge, te võite mind surmani luku taha panna, kui see tähendab, et minu lapselapselapsed saavad elada tervemal planeedil.”
Kui reporter küsis kliimalukustuse majanduslike tagajärgede ja sellest paratamatult tulenevate sotsiaalsete probleemide kohta, ütlesid inimesed lihtsalt, et keskkond on tähtsam.
“See on suur probleem, aga teate, mis on veel suurem probleem? Kui meil ei ole seda kuradi planeeti, millel elada,” ütles üks küsitletud tüdrukutest.
See on hea näide globalistliku propaganda tugevusest, sest suur osa inimestest kordab samu peavoolu jutupunkte, mida globalistlikud organisatsioonid, nagu WEF ja teised, on akadeemilistele ringkondadele ja meediale lusikaga sisse söötnud.
