Nimelt avaldas Euroopa ravimiamet hinnangu, mille järgi olid vaktsiini ja narkolepsia seosele osutanud Soome ja Rootsi uuringud igati korralikult ülesehitatud ning tulemused tõepoolest sellised nagu juba mullu kirjeldatud.

Eesti ravimiameti vahendatud info järgi esines uuringute põhjal Pandemrixiga vaktsineeritud lastel ja noortel narkolepsiat kuus kuni 13 korda sagedamini kui nendel lastel, kes vaktsiini ei saanud. Täiskasvanutel sarnast haigestumuse tõusu ei avastatud. Samuti ei täheldatud sarnast riski teistes riikides ehk siis mujal kui Soomes ja Rootsis.

Nendest andmetest lähtuvalt soovitab Euroopa ravimiamet piirata Pandemrixi kasutamist. Alla 20-aastastel tohib seda kasutada vaid juhul, kui muud sarnased vaktsiinid pole kättesadavad ning noort on tõepoolest tarvis vaktsineerida.

Samasisulise hoiatuse peab GSK kirjutama ka vaktsiini infolehele.

Eesti arste ja patsiente puudutab Euroopast tulnud hinnang üsna vähe. Sel aastal pole ühtegi inimest Pandemrixiga Eestis vaktsineeritud ning ladudes seisvad partiid aeguvad septembris. Pärast aegumiskuupäeva läheb vaktsiin hävitamisele ning uut kogust Eestisse ei tooda.

Lõplikku selgust, miks ja kuidas vaktsiin narkolepsia sagenemist põhjustab, praegu siiski veel pole. Ilmselt on selle taga koostoime teatud geneetiliste või keskkonnast tulenevate teguritega. Uuringud, mis seda seost selgitama peaksid, on praegu pooleli. Ühte uuringut finantseerib ka ravimitootja ise.

GSK märkis pärast Euroopa ravimiameti hinnangu avaldamist oma veebilehel, et peab patsientide ohutust oluliseks ning on Pandemrixi ja narkolepsia seose uurimisse nõus ka täiendavalt panustama.

Firma avaldas ka andmed, mille järgi on Pandemrixi välja saadetud 47 riiki kokku üle 31 miljoni doosi. Vaktsineerimise järel on narkolepsiat esinenud 335 inimesel. Enamik (68 protsenti) nendest juhtudest olid Soomest ja Rootsist.

Eesti ravimiametile pole vaktsineerimisega seotud narkolepsiajuhtumitest teateid tulnud, Pandemrixiga on Eestis vaktsineeritud rohkem kui 10 000 inimest.