Tyler Durden | Zero Hedge
Võitlus Hormuzi väina kontrolli üle on viimastel päevadel järsult teravnenud pärast seda, kui USA korraldas kolmel järjestikusel ööl ulatuslikke pommirünnakuid Iraani sihtmärkide vastu.
Samal ajal kaalub USA president Donald Trump plaani kehtestada Hormuzi väina läbivale kaubaveole 20-protsendiline tasu. Semafori andmetel kinnitas üks Valge Maja ametnik, et Trump on sellist lahendust soovinud juba mitu kuud. Nii USA kui ka Iraan väidavad seejuures, et just nemad suudavad tagada väinas laevade turvalise liikumise.
Iraani välisminister Abbas Araghchi reageeris Trumpi Truth Socialis avaldatud ettepanekule pilkava kommentaariga.
„USA presidendil on täiesti õigus. See, kes tagab kaubalaevade turvalise läbipääsu Hormuzi väinast, peaks selle teenuse eest tasu saama,“ kirjutas Araghchi X-is. „20 protsenti on muidugi liiga palju. Meie oleme õiglased,“ lisas ta.
Samal päeval hakkas sotsiaalmeedias taas levima juuni lõpus salvestatud videoklipp USA välisministri Marco Rubio sõnavõtust, milles ta kinnitas, et ühelgi riigil ei ole õigust rahvusvahelise veetee kasutamise eest ühepoolselt tasu nõuda.
„Selline on seadus. Tegemist on rahvusvahelise veeteega. Ühelgi riigil ei ole lubatud rahvusvahelise veetee kasutamise eest tolli ega muid tasusid nõuda,“ ütles Rubio.
Tema sõnul tuleneb see kehtivast rahvusvahelisest õigusest ning sama põhimõte kehtib rahvusvahelistel veeteedel kõikjal maailmas. Rubio lisas, et USA ootab nende reeglite järgimist ka Hormuzi väinas ning tema hinnangul nõustuvad sellega ka teised piirkonna riigid.
Sarnase seisukoha on võtnud Saksamaa laevandusettevõte Hapag-Lloyd, kelle hinnangul oleks rahvusvahelistes vetes liikumise eest tasu küsimine põhimõtteliselt vale, kuna need veed ei kuulu ühegi riigi ainukontrolli alla.
Vaatamata USA jätkuvatele pommirünnakutele ei ole Iraan loobunud oma kehtestatud laevaliikluseeskirjade jõustamisest Hormuzi väinas.
Iraani revolutsiooniline kaardivägi teatas teisipäeval, et ründas ja muutis liikumisvõimetuks kaks supertankerit. Iraani uudisteagentuuri Tasnim andmetel olid laevad välja lülitanud oma navigatsioonisüsteemid, eiranud hoiatusi ning seadnud sellega ohtu piirkonna laevaliikluse.
Al Jazeera teatel olid mitme piirkonna riigi õhutõrjesüsteemid ööl vastu teisipäeva ja sellele järgnenud hommikul Iraanist välja tulistatud rakettide tõttu kõrgendatud valmisolekus.
Pingeline olukord on tugevalt mõjutanud ka Hormuzi väina läbivat laevaliiklust. Esmaspäeval läbis väina vaid kuus laeva, mis oli viimase viie nädala madalaim näitaja. Päev varem oli väina läbinud 14 alust.
Ööl vastu teisipäeva sai tabamuse vähemalt kolm tankerit. Üks neist oli Omaani ranniku lähistel Araabia merel seilanud Stolt Magnesium, mis süttis pärast seda, kui laeva lähistel plahvatas seni tuvastamata objekt.
Laeva haldava ettevõtte Stolt Tankers teatel toimus plahvatus veidi pärast südaööd ning põhjustas tulekahju tankeri masinaruumis.
Araabia Ühendemiraadid ja nende liitlased Pärsia lahe piirkonnas mõistsid rahvusvaheliste kaubalaevade vastu suunatud rünnakud teravalt hukka.
Hormuzi väinas süvenev konflikt nõuab üha enam ka meremeeste elusid. India kutsus Iraani asesuursaadiku ametlikult välja pärast seda, kui ühes rünnakus hukkus India kodanikust meremees.
Araabia Ühendemiraatide kaitseministeeriumi andmetel tabasid kaks Iraani tiibraketti Hormuzi väina piirkonnas kahte AÜE laeva. Rünnakus hukkus üks India kodanik ning veel kaheksa inimest sai vigastada.







