Peeter Proos | Vanglaplaneet
Kuigi ööl vastu kolmapäeva Auvere elektrijaama korstent tabanud droon kuulus ukrainlastele, püütakse Eesti meedias siiski üles kütta hirmu, justkui oleks tegemist Venemaalt saabunud drooniga.
ERR-is on endiselt üleval artikkel pealkirjaga „Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent“, milles ei mainita kordagi, et tegemist oli Ukraina drooniga.
Lisaks valitsusliikmete kinnitusele, et tegu oli Ukraina ründedrooniga, on korduvalt rõhutatud, et Ukraina droonid ei lenda läbi Eesti õhuruumi ning siia sattuvad lennumasinad jõuavad meie territooriumile vaid Venemaa vastutegevuse tõttu.
Täna peetud erakorralisel pressikonverentsil tõstatas selle teema ka siseminister Igor Taro, kelle sõnul levib venekeelses sotsiaalmeedias „pahatahtlik narratiiv“, et „mingisugused asjad“ lendavad Venemaale Eesti territooriumilt.
„Tahaks kindlasti üle rõhutada seda, et üks pahatahtlik narratiiv liigub põhiliselt ka venekeelses sotsiaalmeedias selle kohta, et justkui mingisugused asjad lendavad Eesti territooriumilt. See ei vasta tõele. Seda võiks kindlasti rõhutada, et see ei vasta tõele. Me oleme oma seireandmetes korduvalt jälginud seda, kuidas need asjad liiguvad piki meie piire. Ja kuna Venemaa rakendab ka vastumeetmeid, siis juhtub seda, et GPS-jammingu või spoofingu tõttu riivavad need mõnikord ka meie territooriumi, ning see ilmselt jääbki nii,“ rääkis Taro.
"Tahaks kindlasti üle rõhutada seda, et üks pahatahtlik narratiiv liigub põhiliselt ka venekeelses sotsiaalmeedias selle kohta, et justkui mingisugused asjad lendavad Eesti territooriumilt. See ei vasta tõele. Seda võiks kindlasti rõhutada, et see ei vasta tõele." pic.twitter.com/YDc9Sf61Az
— Vanglaplaneet (@vanglaplaneet) March 25, 2026
Samas kinnitas kaitseminister Hanno Pevkur samal pressikonverentsil, et viimase Ukraina korraldatud rünnaku käigus Venemaa vastu kasutasid Ukraina droonid ka Eesti õhuruumi.
„Tuleb täpsuse huvides ära öelda, et need droonid ja droonipilved lõikasid rünnaku käigus mitmel korral ka Eesti mereõhupiiri ning see toimus kõik Soome lahe kohal,“ sõnas Pevkur.
„Tuleb täpsuse huvides ära öelda, et need droonid ja droonipilved lõikasid rünnaku käigus mitmel korral ka Eesti mereõhupiiri ning see toimus kõik Soome lahe kohal.“ pic.twitter.com/Ik5krRQPOI
— Vanglaplaneet (@vanglaplaneet) March 25, 2026
Sama kinnitas ka kaitseväe juhataja, kindralmajor Andrus Merilo, kelle sõnul sattusid vähemalt viimase rünnaku käigus Ukraina droonid Eesti õhuruumi.
„Meile teadaolevalt on mõned droonid sisenenud Eesti õhuruumi ja sealt ka kohe lahkunud meie merepiiril, kaugel meie jaoks olulistest aladest,“ ütles Merilo.
„Meile teadaolevalt on mõned droonid sisenenud Eesti õhuruumi ja sealt ka kohe lahkunud meie merepiiril, kaugel meie jaoks olulistest aladest.“ pic.twitter.com/fy9j4Pam0B
— Vanglaplaneet (@vanglaplaneet) March 25, 2026
Seega tekib õigustatud küsimus: kui Ukraina kasutab Venemaa ründamiseks aeg-ajalt ka Eesti õhuruumi, siis kuidas Venemaa seda tõlgendab ja millised võivad olla selle tagajärjed?
Samuti on kergelt öeldes kummaline, kuidas suutis Venemaa õhutõrje Ukraina drooni nii täpselt mõjutada, et see tabas just märtsiküüditamise aastapäeval Auvere elektrijaama korstent.
Täna hommikul kukkus üks Venemaalt saabunud droon alla ka Lätis. Läti president Edgars Rinkēvičs kinnitas, et tegemist oli Ukraina drooniga.
ERR-i teatel ründasid Ukraina droonid Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat.
