Sean Miller | Infowars
President Joe Bideni esmaspäeval avaldatud kirjas parlamendi spiikerile Mike Johnsonile ja senati presidendile Kamala Harrisele kirjeldati üksikasjalikult 1958. aasta USA ja Ühendkuningriigi vahelise tuumarelvastamiskoostöö lepingu muutmist.
Esmaspäeval tehti 1958. aasta lepingus muudatus, millega eemaldati algse lepingu teatud sätete aegumistähtaeg, võimaldades sellega tuumaalase varustuse ja materjali üleandmist kahe riigi vahel, mida võidakse kasutada Venemaa vastu.
Pärast 1958. aasta kokkuleppe sisu kirjeldamist tõi kiri välja, mida uus muudatus nüüd täpsustab ja laiendab.
“1958. aasta lepingu muudatused artikli II(B) täiendustes selgitavad, et tuumarelvadega seotud teave, sealhulgas erituumamaterjalide omadused ja tootmis- või töötlemistehnoloogia, võib samuti kuuluda jagamisele, kui see on vajalik saajapoolse tuumarelvade disainimise, arendamise või tootmisvõimekuse suurendamiseks,” on kirjas Valge Maja teates.
Bideni kirjas öeldi, et USA jätkab Ühendkuningriigi abistamist usaldusväärse tuumaheidutuse säilitamisel.
“Tuginedes meie vankumatule partnerlusele Ühendkuningriigiga ja Ühendkuningriigi jätkuvale pühendumisele Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tuumarelvade osas, olen jõudnud järeldusele, et Ameerika Ühendriikide riiklikes huvides on jätkata Ühendkuningriigi abistamist usaldusväärse tuumarelvade heidutuse säilitamisel, mis parandab veelgi meie vastastikust kaitsepositsiooni ja toetab meie kollektiivseid huve NATO raames,” seisis Valge Maja kirjas.
Kirjas toodi üksikasjalikult välja, mida 1958. aasta leping algselt võimaldas.
“… 1958. aasta leping näeb ette aatomiteabe ja muu sellega seotud salastatud teabe, kontrollitud salastamata teabe, tehniliste andmete ja tehnoloogia, mille suhtes kohaldatakse kummagi lepinguosalise ekspordikontrolli nõudeid, tundliku tuumatehnoloogia ja kontrollitud tuumateabe vahetamist, nagu ühiselt on vajalikuks peetud kaitsekavade väljatöötamiseks; töötajate väljaõpet tuumarelvade vastase kaitse rakendamiseks; võimalike vaenlaste võimete hindamist tuumarelvade ja muude tuumaenergia sõjaliste rakenduste kasutamiseks; tuumarelvadega ühilduvate kandesüsteemide väljatöötamist; ning sõjaliste reaktorite uurimist, arendamist või projekteerimist,” seisis Valge Maja kirjas.
Venemaa president Vladimir Putin teatas, et kui USA paigutab Euroopasse veelgi lühimaa ja keskmaa tuumalõhkepeaga rakette, siis peab Venemaa samaga vastama.
“Juhul kui Ameerika Ühendriigid oma plaanid ellu viivad, loeme end vabastatuks ühepoolsest moratooriumist, mille olime kehtestanud kesk- ja lühimaa rakettide paigutamisele,” lausus Putin Peterburis toimunud mereväeparaadil. “Mitmete selliste süsteemide väljatöötamine on lõppjärgus,” lisas Putin. “Me arvestame USA ja tema satelliitide tegevusega euroopas ja teistes maailma piirkondades ning võtame kasutusele samasugused meetmed,” vahendas MSN esmaspäeval.
Kuigi esialgne teadaanne tehti juba 2023. aasta mais, saabusid esimesed F-16 hävituslennukid Ukrainasse neljapäeval. F-16 lennukid suudavad kanda ka tuumarelvi, kuid Ukrainasse saadetud lennukid sellist varustust väidetavalt ei oma. Kuid Putin teatas mais, et Ukraina F-16 hävituslennukeid peetakse tuumaohuks.
Väljaanne The Conservative Treehouse kirjutas, et see tuumaalase koostöö laiendamise muudatus on järjekordne samm sündmuste jadas, mis võib viia tuumasõjani.
(1) Venemaa vastu suunatud sanktsioonid ebaõnnestusid. (2) NATO laienes, tekitades rohkem provokatsioone. (3) NATO lubas Ukrainale NATO liikmelisust. (4) Seejärel lubas Biden, et 2026. aastal paigutatakse Saksamaale uued pikamaa-raketid, mis suudavad jõuda kogu Venemaale. (5) Venemaa siirdus tuumaallveelaevaga Kuubale; ja (6) eile lubas Vladimir Putin panna tuumarelvad USA lähedale (tõenäoliselt Kuubale), kui Biden paigutab Saksamaale kaugmaa-raketid.
