Michael Snyder | The Economic Collapse Blog
Ülemaailmset toidutootmist ähvardab korraga mitu üksteist võimendavat probleemi. Lähis-Ida sõjast tingitud väetisepuudus, järsult kallinenud diislikütus, El Niño põhjustatud põuad ja üleujutused ning Musta mere kaubaveo häired võivad viia 2027. aastal toidunappuse suurenemise ja hindade uue tõusuni.
Põllumajanduse andmeplatvormi CropGPT küsitluste järgi on väetiste tarneahel pärast Hormuzi väina sulgemist mitmes olulises piirkonnas tõsiselt häiritud. Kaheksas riigis küsitletud põllumeestest sai kogu vajaliku väetisekoguse kätte vaid 43 protsenti. Indias on väetisepuudus kestnud juba kuus kuud. Elevandiluurannikul sai augustis kogu vajaliku väetise kätte vaid kuus protsenti kohvikasvatajatest, samas kui 40 protsenti ei saanud väetist üldse.
CropGPT andmetel võivad põllumehed, kellel ei õnnestu vajalikku väetist hankida, kaotada kuni poole saagist. Ettevõtte asutaja ja tegevjuht Rob Weston hoiatas, et probleemi ulatust alahinnatakse.
„Kui 57 protsenti peamiste põllumajanduspiirkondade põllumeestest teatab, et nad ei saa vajalikku väetist kätte või ei suuda seda endale lubada, ei räägi me enam lihtsalt väiksematest kasumimarginaalidest. Me seisame silmitsi ülemaailmse toidukriisiga,“ ütles Weston. Tema sõnul ei tule ülemaailmne toidusüsteem nii ulatusliku kriisiga toime ilma järsu hinnatõusu ja nälja süvenemiseta.
Kesk-Ameerikas on tagajärjed juba nähtavad. Oxfami ja Action Against Hungeri hinnangul on Guatemalas, El Salvadoris ja Hondurases põud põhjustanud ulatuslikke saagikadusid. 2026. aasta esimesel kasvuperioodil maisi külvanud 73 000 põllumajandusettevõttest teatas umbes 70 000, et saak oli väga halb. Kannatada on saanud ka oasaak ning enam kui 23 000 majapidamist on teatanud, et vee kättesaadavus on halvenenud.
Teine probleem on Musta mere kaudu toimuva teraviljakaubanduse katkemine. Venemaa ja Ukraina moodustavad kokku üle veerandi maailma nisukaubandusest, kuid alates juulist on vastastikused rünnakud sadamate, viljaterminalide, hoidlate ja laevade vastu vedusid tugevalt piiranud. Maailma suurim nisuostja Egiptus pole umbes kuu jooksul Musta mere piirkonnast vilja saanud.
Samal ajal on põuad vähendanud saake ka Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. USA põllumajandusministeeriumi prognoosi järgi võib riigi talinisu kogusaak kujuneda väikseimaks alates 1963. aastast. USA riisisaagiks prognoositakse 7,18 miljonit tonni. Seda oleks 23 protsenti vähem kui eelmisel aastal ning tegemist oleks 33 aasta väikseima kogutoodanguga. Ka USA veisekarja suurus langenud viimase 75 aasta madalaimale tasemele.
Põllumeeste kulusid kasvatab samal ajal diislikütuse hinnatõus. Põhja-Carolina põllumees Matt Bell ütles CBS Newsile, et tema kombaini töös hoidmiseks kulub nüüd diislikütusele umbes 600 dollarit päevas, üle kahe korra rohkem kui eelmisel aastal. Kogu aastaks kavandatud 35 000 dollari suuruse kütuseeelarve kulutas ta ära juba augustiks ning eeldab, et aasta lõpuks ulatuvad kütusekulud 50 000 kuni 60 000 dollarini.
„Me oleme kärpinud kõike, mida kärpida annab,“ ütles Bell. „Oleme jõudmas punkti, kus enam pole midagi kärpida. Ilma kütuseta ja väetiseta ei ole võimalik töötada.“
Kütuse kallinemine suurendab ka transpordikulusid. USA Kesk-Läänes tõusis diislikütuse keskmine hind 14. septembriks 6,25 dollarini galloni eest ning Union Pacificu oktoobriks määratud kütuselisatasu oli aastatagusega võrreldes ligikaudu kaks korda kõrgem. Augusti lõpust 21. septembrini alustas föderaalkohtu dokumentide ja FreightWavesi andmetel pankrotimenetlust vähemalt 16 USA veo-, tarne- ja transpordiettevõtet.
Samal ajal on saagikuse ootus vähendanud ka Euroopas. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse augustikuu hinnangu järgi langesid ELi suvekultuuride saagiprognoosid mõne kultuuri puhul kuni 14 protsenti alla viimase viie aasta keskmise ning kõige rohkem kannatada saanud piirkondades ei välistatud ka ikaldust.
Ka Eestis avaldab põllumajandusele survet kütuse ja väetiste kallinemine. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul suurenevad Eesti toidusektori peamiste tootmissisendite kulud 2026. aastal kokku ligikaudu 73 miljoni euro võrra. Põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul võib kallis ja raskesti kättesaadav väetis vähendada selle kasutamist ning mõjutada seetõttu juba 2027. aasta saaki.
Seega kujuneb väetisekriisi, energiakulude kasvu, äärmusliku ilma ja sõjalistest konfliktidest häiritud kaubanduse koosmõjul olukord, mis võib 2027. aastal eriti tugevalt tabada vaesemaid riike ning tuua jõukamates riikides kaasa veel kõrgemad toiduhinnad.
