Cindy Harper | Reclaim The Net
Kõik Türgis kasutatavad sotsiaalmeediakontod seotakse peagi riigi poolt väljastatud isikukoodiga. Justiitsminister Akın Gürlek teatas 3. aprillil, et suured rahvusvahelised sotsiaalmeediaplatvormid on selle süsteemiga nõustunud ning pärast vastava seaduse vastuvõtmist parlamendis algab kolmekuuline üleminekuperiood. Kontod, mida selle aja jooksul ei kinnitata, suletakse.
„Edaspidi pääseb sotsiaalmeediasse ligi üksnes pärisandmete ja isikliku identiteedi alusel. Oleme selles jõudnud sotsiaalmeediaplatvormidega kokkuleppele,“ ütles Gürlek. Samas ei täpsustanud ta, millised ettevõtted selle kokkuleppega liitusid.
Kava kohaselt peavad kasutajad esitama oma TC Kimliku numbri, mis on sarnaselt Eesti isikukoodile, Türgi kodanikele sünnihetkel omistatav 11-kohaline kood. See on seotud riiklike andmebaasidega, kus on talletatud nimi, sünniaeg, perekonna- ning biomeetrilised andmed.
Ametlik põhjendus ei pea aga Türgi senist praktikat arvestades kuigi hästi paika. Küberturvalisuse asjatundjad on juhtinud tähelepanu sellele, et võimudel on juba praegu võimalik anonüümseid kasutajaid IP-aadresside ja internetiühenduste logide kaudu tuvastada. Riigil ei ole tegelikult vaja iga postituse juurde inimese isikukoodi. Piisab sellest, et inimesed teavad, et võimudel on soovi korral võimalik iga postituse autor tuvastada.
Türgi on alates 2007. aastast blokeerinud üle 1,26 miljoni veebilehe. Ainuüksi 2024. aastal piirasid võimud ligipääsu ligikaudu 17 000 X-i kontole, 75 000 postitusele ning kümnetele tuhandetele YouTube’is, Facebookis ja Instagramis avaldatud postitustele.
Isegi sõltumatule meediale tänaval lühikesi intervjuusid andnud kodanikke on peale seda kinni peetud, kui nende sõnavõttudest tehtud videoklipid internetis levima hakkasid.
Türgi karistusseadustiku paragrahv 217 näeb eksitavaks peetava teabe levitamise eest ette kuni kolmeaastase vangistuse ning anonüümsete postituste puhul võivad karistused olla veelgi rangemad.
Anonüümsed kontod on olnud üks viimaseid kanaleid, kus Türgi kodanikud on saanud oma poliitilisi vaateid väljendada ilma, et nad peaksid end kohe avalikult tuvastama.
Samas kehtib see regulatsioon üksnes Türgi-siseselt. Välismaalt hallatavad kontod ei pea läbima mingit tuvastamist, mis tähendab, et välisriikides tegutsevad desinformatsioonivõrgustikud saavad jätkata anonüümselt, samal ajal kui tavapärastelt Türgi kasutajatelt võetakse see võimalus ära.
Lõuna-Korea võttis 2007. aastal kasutusele peaaegu samasuguse pärisnime põhise süsteemi. Riigi konstitutsioonikohus tunnistas selle 2012. aastal ühehäälselt põhiseadusega vastuolus olevaks, leides, et süsteem ei vähendanud märkimisväärselt kahjuliku sisu levikut. Samal ajal kujunesid pärisnimede andmebaasid massiliste andmelekkete ohvriks, mille tõttu said kannatada 35 miljonit kodanikku. Kasutajad kolisid seejärel lihtsalt välismaistele platvormidele.
Türgi süsteem seisab silmitsi samade haavatavustega, kuid ühe olulise erinevusega: sealsed kohtud on liikunud vastupidises suunas ning toetanud seadusi, mis näevad ette karistusi internetis väljendatud seisukohtade eest.
Gürlek nimetas sotsiaalmeediat kohaks, mis „ei ole kindlasti vabaduse ruum“. Süsteem, mida ta praegu üles ehitab, näib seda hinnangut üksnes kinnitavat.
