Cindy Harper | Reclaim The Net
Maailma Majandusfoorum (WEF), mis on tuntud oma toetuse poolest tsentraliseeritud üleilmsele juhtimisele, on asunud aktiivselt kujundama uute tehnoloogiate reguleerimise suundi.
Koostöös Araabia Ühendemiraatidega on WEF käivitanud kaheaastase algatuse nimega Global Regulatory Innovation Platform (GRIP), mille eesmärk on kujundada, kuidas tehisintellekti, kvantarvutust ja muid tipptasemel tehnoloogiaid kogu maailmas reguleerima hakatakse.
Kuigi GRIP-i esitletakse kui abivahendit valitsustele, et nad suudaksid kiiresti arenevate uuendustega sammu pidada, annab see WEF-ile tegelikult võimaluse avaldada märkimisväärset survet riikide regulatsiooninõuetele. Projekti väljunditeks on muu hulgas üleilmne regulatiivne käsiraamat, tulevikukindluse indeks ja globaalne innovatsioonikeskus, mis kõik on loodud selleks, et mõjutada riikide tehnoloogiapoliitika kujundamist.
„Uuendus liigub kiiresti. Regulatsiooniga peab toimuma sama,“ ütles Maailma Majandusfoorumi president Børge Brende. „GRIP võimaldab valitsustel koos luua paindlikke ja ettenägelikke poliitikaraamistikke, mis on valmis kujundama meie tulevikku mõjutavaid tehnoloogiaid.“
Kuigi WEF räägib paindlikkusest ja kaasamisest on selge, et organisatsioon kasutab uut algatust oma mõju laiendamiseks. Tegelikult kujundatakse tehnoloogia reguleerimise põhimõtteid, mis sobituvad WEF-i pikaajalise eesmärgiga suurendada kontrolli selle üle, mida inimesed internetis öelda tohivad.
Tegemist ei ole erapooletu partneriga, kes soovib lihtsalt valitsusi aidata. WEF on mõjukas organisatsioon, mis on korduvalt toetanud seda, et info liikumist suunaksid ja kontrolliksid kõrgemal tasemel tegutsevad jõud ja seda eriti just internetisisu puhul.
Viimastel aastatel on WEF korduvalt nõudnud rangemat kontrolli interneti üle, asetades sõnavabaduse tagaplaanile ja rõhutades vajadust valeinfo ning niinimetatud kahjuliku sisu ohjeldamise järele.
Need üleskutsed on sageli kattunud ettepanekutega anda tehnoloogiaettevõtetele ja valitsustele rohkem võimu selle üle, milliseid seisukohti peetakse vastuvõetavaks ja milliseid tuleks maha suruda. GRIP annab WEF-ile nüüd uue võimaluse neid eesmärke põimida tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu reguleerivatesse raamidesse.
GRIP-i plaani järgi tuuakse kokku riikide ja ettevõtete esindajad, et katsetada uusi viise tehnoloogia reguleerimiseks ning luua tööriistu, mida valitsused saaksid laiemalt kasutusele võtta.
Araabia Ühendemiraate, mis on tuntud tugeva riikliku kontrolli ja piiratud sõnavabaduse poolest, esitletakse nüüd regulatiivse eeskujuna. Riik on loonud oma tehisintellekti ministeeriumi ja võimaldanud idufirmadel riigi toel kiiresti tegevuslubasid saada.
„Jätkusuutlik majandus saab toimida vaid tulevikku vaatavas ja paindlikus regulatiivses keskkonnas. Meie kogukondade elukvaliteet sõltub üha enam sellest, kui hästi regulaatorid oma tööd teevad,“ ütles Maryam Al Hammadi, Araabia Ühendemiraatide riigiminister ja valitsuskabineti peasekretär.
WEF esitleb seda algatust kui lahendust aegunud ja killustatud valitsemismudelitele.
Kuid tsentraliseeritud tehnokraatliku juhtimise kriitikud hoiatavad, et tõeline oht seisneb selles, kui valitsustest sõltumatud organisatsioonid hakkavad määrama, milline peaks välja nägema tehnoloogiasõbralik regulatsioon – eriti kui nad on varem näidanud kalduvust kasutada valitsemist vahendina ühiskonna kontrollimiseks.
Kuna GRIP-i taga on sellised partnerid nagu Boston Consulting Group ning WEF-i võrgustikku kuuluvad juristid ja poliitikakujundajad on GRIP-il potentsiaal mõjutada riikide regulatsioone ka seal, kus tal otseselt mingit võimu ei ole – teisisõnu, see loob võimaluse kujundada reegleid kaudselt ja kulisside taga.
Selle algatuse kaudu luuakse sisuliselt pehme surve mehhanism, millega saab valitsusi mõjutada, samal ajal vältides avalikku ja demokraatlikku arutelu olulistel teemadel, nagu jälgimine, algoritmiline kallutatus ja digitaalsed õigused.
Algatuse tutvustusmaterjalid räägivad küll plokiahelal põhinevast finantstehnoloogiast, tehisintellekti abil tehtavatest terviseanalüüsidest ja droonilogistikast, kuid ei käsitle sisuliselt kodanikuõiguste probleeme, mis nende tehnoloogiate varjatud ja riigipiire ületavates juhtimissüsteemides paratamatult esile kerkivad.
Samuti ei arutata tõsiselt selle üle, kuidas niinimetatud paindlikud reeglid võivad tegelikkuses tähendada suurkorporatsioonidele soodsaid otsuseid, mille üle tavainimestel puudub igasugune järelevalve või mõjuvõim.
